Projekti partnerid: Tartu Regiooni Energiaagentuur (TREA) (LP) (EE), Green Net Finland (FIN), Zemgale Region Energy Agency (ZREA) (LV), Rzeszow Regional Development Agency (RRDA) (PL), Energy Agency Southern Sweden (ESS) (SE), Dobele County Municipality (LV), Karlskrona Municipality (SE), Tori Vallavalitsus (EE)
Projekti rahastamine: Interreg Baltic Sea Region programme 2021-2027
Projekti kogumaksumus: 1 591 594 eurot, sh toetus 1 273 275 eurot. Tori Vallavalitsuse eelarve 113 782 eurot, sh toetus 91 025 eurot.
Projekti elluviimise aeg: 1.3.2025-28.2.2028
Projekti kontaktisik Tori Vallavalitsuses: keskkonnanõunik Kärt Linder ([email protected])
Projekti kulg
Enercracy projekt toetab Läänemere piirkonna omavalitsusi energiademokraatia kujundamisel ja roheülemineku kiirendamisel
Interreg Läänemere piirkonna programmist rahastatav Enercracy projekt toetab omavalitsusi kliima- ja energiakavade koostamisel ning uuendamisel, et kiirendada roheüleminekut, suurendada taastuvenergia kasutust ja edendada energiademokraatiat. Projekti keskmes on kohalike omavalitsuste võimekus luua tingimusi energiatootmise detsentraliseerimiseks, energiaühistute tekkeks ja olukorraks, kus inimesed ja organisatsioonid on samaaegselt nii energia tarbijad kui tootjad.
Käesoleva aasta alguses avaldati projekti üks olulisemaid väljundeid – energia- ja kliimakavade meetmete näidiskataloog, mis koondab praktilisi lahendusi ja häid näiteid, mis aitavad omavalitsustel kujundada ning rakendada tõhusaid kliima- ja energiapoliitika meetmeid. See hõlmab seitset valdkonda, sealhulgas energiatõhususe parandamist, taastuvenergia tootmise ja salvestamise arendamist ning transpordisektori dekarboniseerimist. Näidiskataloog on mõeldud kasutamiseks väga erineva suuruse ja arengutasemega omavalitsustele kogu Läänemere piirkonnas.
Järgmise sammuna piloteeritakse kataloogis kirjeldatud meetmeid viies omavalitsuses Eestis, Soomes, Lätis, Poolas ja Rootsis. Kuigi iga pilootpiirkond keskendub oma kohalikele vajadustele ja võimalustele, on ühine eesmärk muuhulgas tugevdada kohalike kogukondade rolli energiavaldkonnas ning suurendada energiasõltumatust ja vastupidavust.
Eestis osaleb projektis Tori vald, mille fookuses on kohaliku energiasõltumatuse suurendamine, lõimides taastuvenergia arendamise, energiatõhususe parandamise ja loodushoiu. Oluline rõhuasetus on arendustegevuse ja elurikkuse säilitamise tasakaalustamisel ning elanike kaasamisel energiaplaneerimisse. Vald on juba ellu viinud mitmeid energiatõhususe projekte, sealhulgas avalike hoonete renoveerimist ja päikesepaneelide paigaldamist.
Soomes osalev Pornaineni vald on väike, kuid ambitsioonikas omavalitsus, kus keskseks väljakutseks on transpordisektori heitmete vähendamine ning kohalike taastuvenergialahenduste, sealhulgas energiasalvestuse ja bioenergia, arendamine. Suureks probleemiks peetakse autokasutusest sõltuvust ja piiratud ühistranspordi võimalusi.
Lätis alustab Dobele vald oma kliima- ja energiakava koostamist, ühendades piirkonna tugeva põllumajandusliku tausta ja roheenergia arendamise potentsiaali. Eesmärgiks on suurendada detsentraliseeritud taastuvenergial põhinevat energiatootmist, toetada energiaühistute teket ning tugevdada poliitilist valmisolekut energiapöörde elluviimiseks.
Poolas osaleb projektis kaks omavalitsust. Rzeszówi linn keskendub energiasüsteemi nutikamaks muutmisele ning vesinikutehnoloogiate arendamisele. Linn kuulub Euroopa Liidu 100 kliimaneutraalse ja nutika linna missiooni ning arendab hajustatud taastuvenergia tootmist ja salvestamist toetavat energiat taristut. Krosno linn panustab vähese heitega kaugküttelahendustesse, biomassi kasutamisse ja jäätmetest energia tootmisse. Projekti toel soovitakse arendada energiaühistuid, vähendada energiatarbimist, parandada õhukvaliteeti ning tugevdada taastuvenergia taristu vastupidavust.
Rootsis keskendub Karlskrona vald energiaühistute ja tootva tarbimise arendamisele. Eesmärk on suurendada kohalike elanike ja organisatsioonide osalust energiatootmises ning tugevdada kogukondlikke energialahendusi, mis toetavad teekonda kliimaneutraalse ühiskonna suunas.
Enercracy projekt rõhutab, et roheüleminek ei saa toimuda üksnes riiklikul tasandil, vaid eeldab tihedat koostööd kohalike omavalitsuste, ettevõtete ja elanike vahel. Projekti kaudu jagatakse riikidevaheliselt kogemusi ja häid praktikaid, et aidata omavalitsustel kujundada toimivaid, paindlikke ja kogukonnakeskseid energialahendusi. Ühiselt töötatakse selle nimel, et Läänemere piirkonna omavalitsused oleksid tulevikus energiatõhusamad, vastupidavamad ja kliimaneutraalsemad.
Meetmete kataloog nüüd ka eesti keeles
Valminud on energia- ja kliimakavade meetmete kataloogi eestikeelne tõlge, mis on leitav siit
Tähelepanu! Tegemist on kataloogi näidisversiooniga. Lõppversioon avaldatakse pärast katsetamist ja parandusi 2027. aastal projektide ja projektipartnerite veebisaitidel tasuta kasutamiseks.
Valmis energia- ja kliimakavade meetmete kataloogi esimene versioon
Projekti teise perioodi tegevused lõppesid esimese kirjaliku tulemusega – valminud on energia- ja kliimakavade meetmete kataloogi esimene versioon (eelnõu). Dokument valmis viie riigi ühise töö ja teadmiste koondamise tulemusena.
Meetmete kataloog on mõeldud juhendmaterjaliks kohalikele omavalitsustele, aidates leida kliima- ja energiategevusi, mis toetavad näiteks energiakogukondade arengut ning päikese- ja tuuleenergia kasutuselevõttu. Kokku koondab valminud versioon tegevusi seitsmest valdkonnast:
- energiatõhususe edendamine,
- prosuumerluse (e tootva tarbimise) ja energiakogukondade laiendamine,
- taastuvenergia tootmise ja salvestamise võimekuse kasvatamine,
- transpordisektori dekarboniseerimine,
- kliimamuutustega kohanemine ja nende mõju leevendamine.
Iga peatükk sisaldab erineva ulatuse ja mõjuga meetmeid, mis sobivad nii väiksematele kui ka suurematele omavalitsustele.
Meetmete kataloog on kättesaadav siin. Hetkel on dokument ingliskeelne, kuid peagi valmib ka eestikeelne tõlge!
14. jaanuaril toimus rahvusvahelise projekti Enercracy raames teine veebinar „Inspiration Station: Driving Change through Stakeholder Cooperation for Green Futures“, kus tutvustati viie Läänemere piirkonna riigi – Eesti, Soome, Läti, Poola ja Rootsi – konkreetsete näidete põhjal, kuidas sidusrühmade koostöö aitab saavutada süsinikuneutraalsust kohalikul tasandil.
Seminar algas ettekandega Rootsist. Lundi valla energiastrateeg ja projektijuht Markus Paulsson tutvustas innovatsiooniprojekti EnergyNet, mis on osa CoAction Lundi projektist, mida viib ellu Lundi linn koostöös mitmete partneritega eesmärgiga näidata praktilisi teid kliimaneutraalse linna saavutamiseks aastaks 2030, keskendudes koostööle, digitaalsele innovatsioonile ja paindlikele energialahendustele. EnergyNet keskendub uuele detsentraliseeritud elektri jaotamise süsteemile, mis on inspireeritud interneti toimimisest. Süsteem võimaldab elektri tootmist, salvestamist ja jagamist kohapeal, näiteks hoonete vahel, ilma traditsioonilise keskse elektrivõrguta. See loob eeldused taskukohasema roheelektri ja kohalike energiaturgude tekkeks. EnergyNet kasutab avatud energiaprotokolli ja -ruutereid, mis juhivad elektrivoolu ja suhtlevad omavahel. Loodud süsteemi abil on võimalik liita võrku nii naaberhooneid kui ka terveid kogukondi. Pilootprojekt käivitati 2025. aastal Lundi linnaosas Brunnshögis, kus päikesepaneelide ja akusüsteemidega hooned saavad omavahel üleliigset elektrit vahetada. Praegu on töös järgmine kümnest kortermajast koosnev projekt.
Foto: EnergyNet võimaldab jagada päikesepaneelidega toodetud ja akudesse salvestatud elektrienergiat jagada kõrvuti asuva kontorihoone ja parkimismaja vahel. Allikas
Anna Lorynowicz andis ülevaate Euroopa Liidu LIFE programmist toetatud projektist „Podkarpackie – Live and Breathe“, mille eesmärk on parandada õhukvaliteeti Poola kaguosas asuvas Podkarpackie maakonnas. Projekt keskendub peenosakeste ja benzo(a)püreeni heitmete vähendamisele, energiavaesuse leevendamisele ning energiatõhusate ja kestlike lahenduste edendamisele. Olulisel kohal on õhu- ja energianõustajate võrgustiku loomine, kes pakuvad elanikele praktilist tuge kütteseadmete vahetamisel, hoonete renoveerimisel, taastuvenergia kasutuselevõtul ja toetuste taotlemisel. Projekt hõlmab koostööd ligikaudu 61 kohaliku omavalitsusega, et tugevdada nende suutlikkust ellu viia õhukvaliteedi ja energiatõhususe meetmeid ning rakendada suduvastaseid nõudeid. Lisaks arendatakse ratsionaalse energiamajanduse süsteeme, sealhulgas pilootprojekte viies omavalitsuses, nutika energiamajanduse süsteemi kasutuselevõttu ning sotsiaalse energia inkubaatori loomist. Teadlikkuse tõstmiseks viiakse läbi ulatuslikke info- ja hariduskampaaniaid ning luuakse kohalik õhukvaliteedi infosüsteem. Linnades pööratakse tähelepanu ka ruumilisele planeerimisele, rohealade suurendamisele ja kliimamuutustega kohanemisele. Projekti pikaajaline eesmärk on aastaks 2033 oluliselt kasvatada taastuvenergia tootmist, vähendada kasvuhoonegaaside ja õhusaaste heitmeid ning parandada piirkonna elanike elukvaliteeti.
Soomes Põhja-Karjalas viiakse läbi targa energiakogukonna projekt, mille eesmärk on arendada virtuaalsete energiakogukondade toimemudeleid ning suurendada teadmisi energiakogukondade rollist energiasüsteemi ümberkujundamisel. Projekti juhib Kim Blomqvist Karelia Ülikoolist. Projektis kasutatakse digitaalseid kaksikuid, nutikaid energiamajanduse platvorme ja peer‑to‑peer kauplemislahendusi, mis võimaldavad tõhusamat energiakasutust ja taastuvenergia jagamist ka erinevate asukohtade vahel. Lisaks testitakse tehisintellektil põhinevaid lahendusi energiavoogude optimeerimiseks. Virtuaalse energiakogukonna piloot viiakse läbi Joensuu Elli kinnistutel, kus ülejääv päikeseenergia jaotatakse virtuaalselt hoonete vahel ka siis, kui tootmine ja tarbimine paiknevad erinevates asukohtades. Selline lähenemine toetab energiakogukondade laiemat levikut, õiglasemat energiapööret ning loob eeldused paindlikumatele ja majanduslikult tõhusamatele energialahendustele ka hajaasustusega piirkondades.
Sarnaselt Eestis asuvale Sopi-Tootsi tuulepargile arendab Lätis ettevõte Laflora endiste turbakaevandusalade taaskasutusena Kaigu sohu üht riigi suurimat tuuleparki. Ettevõtte arendusdirektor Sabīna Alta tutvustas teekonda turbaväljadelt taastuvenergia tootmiseni, rõhutades vajadust leida keskkonnahoidlik kasutus maadele, kus turba kaevandamine on lõppemas. Tuulepargi arendamise idee hakkas küpsema juba 2015. aastal, mil paigaldati esimesed tuulemõõteseadmed. Kaigu soo tuulepark rajatakse Laflorale kuuluvale endisele turbakaevandusalale Jelgava maakonnas ning see koosneb 16 Nordexi tuuleturbiinist koguvõimsusega 108,8 MW. Aastas toodab park üle 350 GWh elektrit, mis katab ligikaudu 5% Läti aastasest elektritarbimisest. Elektritootmise algus on kavandatud 2026. aasta suveks. Kuna ala asub eramaal metsade vahel ja lähimad elamud jäävad enam kui kilomeetri kaugusele, ei esinenud projekti algfaasis märkimisväärset vastuseisu. Rajatav tuulepark on osa laiemast arenguplaanist, mille järgmise etapina rajatakse Kaigu soo alale roheline tööstuspiirkond, kuhu on kavandatud nii päikeseenergeetika lahendused kui ka rohevesiniku tootmise võimalused. Eesmärk on vähendada turbakaevandusega seotud keskkonnamõjusid ning toetada ettevõtte pikaajalist kliimaneutraalsuse strateegiat.
Foto: Laflora Energy Kaigu sohu rajatav tuulepark on praegu Läti moodsaim ja võimsaim tuuleenergiaprojekt. Allikas
2023. aastal asutati MTÜ Saarte Energiaagentuur (EISEA), et aidata Lääne-Eesti saartel ühiselt lahendada energiapöördega seotud väljakutseid ja suurendada energiaalast iseseisvust. EISEA mobiilsuskonsultant Taavi Liivandi selgitas oma ettekandes, et saarte sarnased olud – hajutatud asustus, vananev hoonefond, sõltuvus diislikütusel põhinevast energiast ning piiratud kohalik suutlikkus – lõid vajaduse ühise, sõltumatu energiavaldkonna kompetentsikeskuse järele. Mittetulundusliku sotsiaalse ettevõttena ühendab EISEA saarte omavalitsusi ja kohalikke ettevõtjaid ning pakub neile tuge energiatõhususe, hoonete renoveerimise, transpordi dekarboniseerimise ja ühishangete läbiviimisel. Agentuur tegutseb neutraalse tehnilise partnerina aidates siduda kohalikke vajadusi Euroopa Liidu rahastus- ja koostöövõimalustega. Esimesel tegutsemisaastal mobiliseeris agentuur üle 20 miljoni euro investeeringuid ning pakkus otsest nõustamist enam kui 40 korteriühistule. Järgmiste sammudena on kavandatud muu hulgas Hiiumaa esimese energiakogukonna (Kärdla Spordikeskus) käivitamine, koolide ja avalike hoonete energiatõhustamine ning saarte rolli tugevdamine Euroopa puhta energia algatustes.
Ingliskeelne veebinar on järelvaadatav siin
Tutvu toimunud veebiseminari esitlusega siin
„Inspiration Station“ veebinari sarja teine osa toimub 14. jaanuaril 2026, mil näidatakse viie Läänemere piirkonna riigi – Eesti, Soome, Läti, Poola ja Rootsi – konkreetsete näidete põhjal, kuidas sidusrühmade koostöö aitab saavutada süsinikuneutraalsust kohalikul tasandil.
Ürituse kohta loe lähemalt siit
Registreerimine veebinarile siit
Tähelepanu! Veebinar on ingliskeelne!
NB! Registreerimisvormil ja bänneril on algusaeg Rootsi aja järgi, veebinari algus on kell 10.00!
Enercracy projekti teine kohtumine toimus Rootsi merepealinnas Karlskronas. Kohtumise fookuses olid energiaalgatused ja kogukonna roll energiaüleminekus.
22.-23. oktoobril said kokku projekti Enercracy partnerid Eestist, Lätist, Poolast, Rootsist ja Soomest Lõuna-Rootsis Blekinge saarestikus asuvas Karlskronas. Kohtumise korraldas Lõuna-Rootsi Energiaagentuur ja Karlskrona vald ning see keskendus teadmiste vahetusele, inspireerivatele näidetele ja koostöö tugevdamisele.
Projektipartnereid oli esimesel päeval tervitama tulnud Karlskrona vallast Marcus Fredriksson, kes tegi omavalitsust tutvustava ettekande. Karlskrona on kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse ja on tuntud muuhulgas oma rikkaliku merendusajaloo ja hästi säilinud barokkarhitektuuri poolest. Tulenevalt oma asukohast on peamisteks märksõnadeks julgeolek, looduskeskkond ja energiaüleminek ning kõikides tegevustes peab tasakaalu leidmiseks nendega arvestama.
Ettekanne Karlskrona vallast. Foto: Kärt Linder
Ettekandele järgnes töötuba, kus kõik osalejad töötasid rühmades kolme säästva arengu keskse teema ümber: energiakogukonnad, transport ja kliimamuutustega kohanemine. Esile tõstetud võimaluste hulka kuulusid suurem kohalik vastupanuvõime, uued ärimudelid ja energiakogukondade kaudu tekkiv sotsiaalne kasu. Samal ajal tehti kindlaks sellised väljakutsed nagu regulatsioonid, rahastamine ja tehniline keerukus. Osalejad nõustusid, et järgmise sammu astumiseks on üliolulised pilootprojektid, hariduslikud algatused ja laiaulatuslik koostöö.
Grupitöö ja arutelu. Foto: Inga Kreicmane
Päeva esimeses pooles toimus ka kogemuste ja arusaamade vahetamine käimasoleva projektitöö kohta. Zemgale Regionaalse Energiaagentuuri direktor Inga Kreicmane jagas edusamme energia- ja kliimakavade meetmete näidiskataloogi väljatöötamisel, riiklike töörühmade rolli ning eelseisvaid veebiseminare kliimaneutraalsuse heade tavade ja lahenduste jagamiseks. Green Net Finlandi projektijuht Evilina Lufti tõi esile jõupingutusi sihtrühmade kaasamiseks energia- ja kliimakavade väljatöötamisse, keskendudes riiklike töörühmade kohtumistele ja kogukonna kaasamise ürituste planeerimisele. Rzeszówi piirkondliku arenguagentuuri projektijuht Aleksandra Hendzel andis ülevaate kommunikatsioonist ja teavitustegevusest, käsitledes levitamisstrateegiaid, mõju hindamise meetodeid ja tõhusa koostöö vahendeid. Need ettekanded illustreerisid projekti raames tehtava koostöö ja õppimise ulatust.
Pärast lõunat õppis meeskond põhitõdesid vägivallatu suhtlemise (NVC, Nonviolent Communication) kohta, mis on avatud ja konstruktiivse dialoogi loomise vahend. Harjutades, kuidas väljendada tundeid ja vajadusi ning sõnastada selgeid palveid, said osalejad uusi teadmisi koostöö tugevdamiseks ja konfliktide ennetamiseks. Metoodika põhineb mõistmise ja empaatia edendamisel, mis on ka rahvusvahelistes koostööprojektides oluline.
Esimene töine päev lõppes giidi poolt juhendatud jalutuskäiguga Karlskronas, mille ajal said osalejad teada linna maailmapärandi staatusest ja selle tähtsusest Rootsi kaitseajaloos, pakkudes täiendavat vaatenurka asukoha rollile innovatsioonis ja koostöös.
Karlskrona peaväljak. Foto: Kärt Linder
Teisel päeval toimus õppekäik lähipiirkonda, mis näitas, kuidas erinevate osapoolte vaheline koostöö saab kiirendada energiaüleminekut.
Päeva algas Karlskrona päikeseelektrijaama külastamisega, mis on rajatud enam kui 50 aastat tagasi suletud prügila peale. Maa kuulub valla omandisse ja kuna see on tugevalt saastunud ohtlike ainetega (nt on sinna maetud ekavhõbedat sisaldavad jäätmed), siis on seal igasugune pinnast muutev ja rikkuv ehitustegevus võimatu. Lisaks on pind ebastabiilne ja liikuv. 2018. aasta lõpus alustas kohalik Affärsverken (elektriettevõte) päikeseelektrijaama rajamisega, milleks töötati välja spetsiaalne ehk asukohta sobiv päikesepaneelide paigaldusmeetod, sest teisiti poleks olnud võimalik seda ala taastuvenergia tootmiseks kasutada. Päikeseelektrijaam on loodud energiaühistuna, kus on üle 400 liikme esindades nii kohalikke ettevõtteid, elamuühistuid kui ka eraisikuid.
Karlskrona päikeseelektrijaam suletud prügilal. Foto: Kärt Linder
Ühistegevusest tutvustati ka näitena Blekinge Vindkrafti Ramdala projekti, mille puhul on asutatud piirkonna elanike poolt oma kogukonna hüvanguks tuuleenergia ühistu. Nähtud projekt koosnes 2010. aastal püstitatud neljast tuulikust, mis on kõik võrku ühendatud eraldiseisvalt. Kuna need tuulikud on püsitatud üle kümne aasta tagasi, oli nende torni kõrgus vaid 98 m ja tipu kõrgus 139 m.
Ramdala tuulikud. Foto: Kärt Linder
Päeva teises pooles külastati Mörrumis asuvat Södra metsaühistu tselluloositehast, kus anti ülevaade tehase tegevusest (tehase tootmisvõimsus on 470 000 tonni aastas) ja erinevatest koostööprojektidest. Näiteks umbes 93% Karlshamni linna kaugküttest tarnib just see Södra tehas. See algatus on suurepärane näide tööstuslikust sümbioosist ja sellest, kuidas tööstusettevõtted saavad kaasa aidata energiasüsteemide süsinikdioksiidiheitmete vähendamisele. Mörrumi tehases on kaks toomisliini, kus üks liin toodab laia valikut esmaklassilist pabermassi ja teine toodab lahustuvat tselluloosi tekstiilide jms tarbeks (The OnceMore®️ protsess). Tehase tegevus aitab ka otseselt kaasa biomajanduse tugevdamisele tootes materjale kõrge lisandväärtusega biopõhiste toodete edasiarendamiseks. Lisaks saab tehas oma vee lähedal asuvast jõest ja töötleb selle kvaliteetseks joogiveeks omatarbeks, aga pakkudes seda ka piirkonnas asuvatele ettevõtetele. Koostööst saab näiteid tuua veelgi. Nimelt kasutab selle tehase ülejäävat soojust lähedalasuv Elleholms Tomatodling AB, mille puhul on tegemist Rootsi suuruselt teise tomatikasvandusega.
Tehase ekskursioon viis osalejad kõrgustesse. Foto: Emil Lind
Tagasiteel Karlskronasse tutvustati Karlshamni vallas Hällaryd linnas elluviidud energiaühistu projekti näitamaks, kuidas väike maapiirkond saab organiseeruda arendamaks välja säästlik kaugküte. Linna seitset munitsipaalhoonet (sh nt kool, vanadekodu) kütab 40 puuraugust ja maasoojuspumpadest koosnev süsteem, millele on lisatud päikeseenergia ja soojustagastusega ventilatsioon. Need meetmed aitasid vähendada energiatarbimist 70% näidates, et säästliku küttesüsteemi luues saab vähendada samal ajal oma tegevuskulusid.
Tegemist oli erinevate algatustega, millel on positiivne mõju nii elanikele kui ka keskkonnale. Kokkuvõttes kinnitas kohtumine, et tehnilisi edusamme energia valdkonnas saab kiirendada kogukonna kaasamise, pikaajalise planeerimise ja ühise tegutsemise kaudu. See on oluline sõnum kõigile, kes tegelevad kliima- ja energiapoliitika kujundamisega.
19. septembril toimus projekti Enercracy raames esimene ingliskeelne veebiseminar "Inspiration Station: Enabling Prosumerism and Energy Communities through Solar and Wind Technologies".
Seminar algas Interregi projekti „Climate-4-CAST" tutvustamisega, mille eesmärk on luua kohalikele omavalitsustele tööriist kliimateadlike eelarvete planeerimiseks, kliimaneutraalsuse meetmete tegevuskavade modelleerimiseks ning kliimaeesmärkide täitmise jälgimiseks.
Seejärel tutvustati inspireerivaid näiteid eri riikidest:
Jūrmala vee-ettevõtte juhatuse liige Martins Strazds rääkis elektritarbimisest ja selle optimeerimisest oma ettevõtte baasil. Alates 2024. aastast töötab Jūrmala reoveekäitlusjaamas 2,1 MW päikesepark, mis katab 60% jaama elektrivajadusest ning aitab oluliselt vähendada CO₂ heidet. Kogu toodetud elektrit siiski ära ei kasutata, mistõttu osa müüakse võrku. Võrku müüdava elektri vähendamiseks otsitakse lahendusi näiteks paindliku pumpamise ja töötlemise, elektriveokite laadimissõlmede, biomassi kuivatamise taastuvkütusteks ning reoveesette kuivatamise kaudu päikeseenergia tiputootmise ajal. Salvestusvõimalusi praegu pole, kuna EL-i fondidest akude ostu ei toetata. Ettevõte on kaalunud 7–10 MW salvestusvõimekuse rajamist, kuid see eeldaks investeeringut oma eelarvest.
Fotol päikeseenergiajaam Sloka reoveepuhasti territooriumil, allikas: https://www.jurmala.lv/lv/jaunums/jurmalas-udens-strada-ka-klimatvieda-udenssaimnieciba
Setomaal Obinitsas tegutseva energiaühistu „Oma Elekter" tegevusi tutvustas Martin Kikas. Ühistu loodi 2024. aasta oktoobris ning selles on 15 aktiivset liiget. Enne asutamist toimus hulk kohtumisi, kus pandi paika visioon ja tegevusplaan. Peamisteks eesmärkideks on Kagu-Eesti energiasõltumatuse ja energiajulgeoleku suurendamine, liikmete ökoloogilise jalajälje ja energiakulude vähendamine ning taastuvallikatest soojuse ja elektri tootmine. Esimeseks suuremaks ettevõtmiseks on osalemine StartSun projektis, mille raames rajatakse kuni 50 kW päikesejaam kohaliku külmhoone katusele. Paigaldaja on leitud ning jaam peaks valmima 2025. aasta oktoobri lõpuks. Omafinantseering kaetakse liikmemaksudest. Tulevikus rahastatakse uusi projekte elektrimüügituludest – juba on kavas järgmine päikesejaam põllumajandustoodete töötlemiskeskuse energiavajaduse katmiseks. Lisaks plaanitakse kogukonnakampaaniat, et kaasata uusi liikmeid.
Rootsis Stenbergi elamuühistu tegutseb energiakogukonna ja kahesuunalise elektriautode laadimise (V2X) katselaborina. Ühistu koosneb kaheksast perest ja kuuest majast. Neil on neli päikeseparki, soojuspump, veereservuaarid, neli statsionaarset akut, viis kahesuunalist laadijat ning kaheksa Volkswageni ID-mudelit. V2X tehnoloogia võimaldab elektrit liigutada mõlemas suunas – auto akusse (laadimine) või akust majapidamisse (V2H) ja võrku (V2G). Nii saab madala elektrihinna ajal akusid laadida ning kallima elektri puhul kasutada salvestatud energiat või toetada võrgu tasakaalu. Rootsis on plaanis 200 V2X pilootprojekti ning praeguseks on paigaldatud juba 15 kahesuunalist laadijat.
Fotol Stenbergi elamuühistu, allikas: https://www.volkswagen-newsroom.com/en/images/detail/stenberg-housing-estate-in-hudiksvall-sweden-80506
Viimane ettekanne erines teistest: Juha Niemi tutvustas mittetulundusühingu Ida-Uusimaa ja Porvoonjoki vee- ja õhukaitseühing tegevust. Ühingusse kuulub 11 omavalitsust ja 16 organisatsiooni hõlmates seitset jõge nende valgaladega. Ettekandes keskenduti Mustijoki jõele, mille seisundit mõjutavad hüdroelektrijaamad, tamm ja heitvesi Mäntsäläst. Jõgi, mis varem oli lõheliste elupaik, muutus 1965. aastal Brasase paisu rajamise järel. Tänaseks on jõe ökoloogiline seisund kehv, kuid käimas on taastamistööd – nii elurikkuse suurendamiseks kui ka vaba aja veetmise võimaluste parandamiseks (nt ujumine, kalapüük). Rõhutati kohalike kogukondade, maaomanike ja omavalitsuste rolli, sest ainult koostöös on võimalik tasakaalustada looduskaitse ja inimtegevuse vajadusi. Olulisel kohal on põllumajanduse ja metsanduse panus toitainete koormuse vähendamisel ning koolide kaasamine keskkonnahariduse kaudu.
Tutvu toimunud veebiseminari esitlusega siin
Järgmine veebiseminar toimub eelduslikult jaanuaris 2026!
Septembris toimub esimene projekti Enercracy veebiseminar (inglise keeles)
Rahvusvahelise projekti Enercracy raames toimub 19. septembril esimene veebiseminar „Inspiration Station: Enabling Prosumerism and Energy Communities through Solar and Wind Technologies". Seminaril saab kuulda lugusid ja reaalseid erinevatest riikidest energiakogukonna loomise, tuule- või päikeseenergia projektide elluviimise kohta. Ürituse kohta loe lähemalt siit: https://interreg-baltic.eu/event/inspiration-station-enabling-prosumerism-and-enercy-communities-through-energy-and-wind-technologies
Registreerimine: https://forms.office.com/pages/responsepage.aspx?id=Bzh5IFRvqkSrazr8DgsfvLCDqOKN5HJPq2YVjfguKzZUN0VPSzVEUFE1MVRUT000WEc5WkxBNlU2Si4u&route=shorturl
Tähelepanu! Veebinar on ingliskeelne.
Augusti lõpus kogunes esimest korda Tori töögrupp
Enercracy projekti käigus valmib terviklik ja mitmekesine kataloog meetmetest, mida kohalikud omavalitsused saavad oma energia- ja kliimakavadesse lisada või kasutada nende kavade koostamisel. Sellesse koostatavasse kataloogi sisendi ja tagasiside andmiseks moodustatakse iga projektis osaleva riigi poolt riiklikud töögrupid, kus eelduslikult osalevad erinevate sektorite esindajad ehk ettevõtjad, kogukonnad, omavalitsused, maakondlikud arenduskeskused, riigiasutused ning valdkondlikud (tuule- ja päikese) eksperdid.
Eesti ehk projekti pilootomavalitsuse Tori töögrupis on praegu esindatud erinevad omavalitsused (Lääne-Harju, Saku, Tori), Pärnumaa Arenduskeskus, Kliimaministeerium, Tartu Regiooni Energiaagentuur, Enefit Green ning kohalikud ettevõtjad. Töögrupi koosseis ei ole veel täielik, st see muutub ajas. 26. augustil toimus veebi teel esimene Tori töögrupi kohtumine, mil osaleda saanud töögrupi liikmed said omavahel tuttavaks ja tehti esmalt värsketele liikmetele ülevaade Enercracy projektist ning Tori valla ootustest ja rollist. Samuti tutvustati töögrupile nende rolli ja tegevusi järgnevatel aastatel. Töögrupi järgmine kohtumine toimub eeldatavalt oktoobri lõpus.
Esimene õppevisiit: Tori vald ja Pärnumaa
16. aprillil 2025 oli Enercracy projekti partneritel võimalus näha kohalikku energia üleminekut praktikas, külastades Tori valda ja Pärnumaad. Visiidi käigus nägid osalejad nii suuri ja kui väiksemaid tegevusi: alates kohalikest bioloogilise mitmekesisuse projektidest kuni Läänemere suurima hübriidpargini (kombineeritud tuule- ja päikeseenergia), mis võib varustada rohkem kui 200 tuhandet majapidamist. 12,5 tuhande elanikuga ja valdavalt Pärnu eeslinna piirkonnas asuva omavalitsusena on Tori vald väga heaks näiteks, kuidas väikesed omavalitsused saavad tegeleda tulemuslikult kliimakohanemise, taastuvenergia arenduste ja loodushoiu küsimustega.
Tori vald tegevuses
Külastust alustati Tori valla suurima ja ainukese linna – Sindi hiljuti renoveeritud seltsimajas, mille energiatõhusust on oluliselt parandatud ja kuhu on paigaldatud päikesepaneelid. Kuna paljud valla hooned on muinsuskaitse all, püüab vald aktiivselt parandada energiatõhusust, säilitades samal ajal arhitektuurilised omadused. Heaks näiteks on Sindi linnas Pärnu mnt 51 puidust korterelamu renoveerimine, mille tulemusena paranes hoone energiamärgis H-lt B-le ja mille eest tunnustati valda kui pärandit väärtustavat kohalikku omavalitsust. Sarnaselt töötab Tori vald praegu Sindi raekoja renoveerimise suunal. Tori vald püüab leida keskteed pärandi säilitamise ja taastuvenergia ning energiatõhususe arendamise vahel.
Enercracy projekti konsortsium arutab Sindi seltsimaja renoveerimistöid (foto: Kirils Gončarovs)
Väljaspool kultuuripärandi säilitamise valdkonda tegutseb Tori vald paljudes erinevates energiatõhususe parandamise valdkondades. Paljud munitsipaalhooned, sealhulgas lasteaiad, koolid ja sotsiaaltöökeskused, on renoveeritud ja neile on paigaldatud päikesepaneelid. Kasvava omavalitsusena on loodud täiendavad võimalused uute munitsipaalhoonete arendamiseks, kus kliimakindlus, kliimamuutustega kohanemine ja kliimamõjude leevendamine on veelgi tugevamalt luubi all. Sarnast lähenemist kasutab vald ka uute hoonete projekteerimisel. See ei piirdu siiski ainult hoonetega – Tori vald jälgib aktiivselt oma energiatarbimise erinevaid aspekte. Näiteks vähendas vald aastatel 2019-2024 tänavavalgustuse energiatarbimist 292,14 MWh (35,80%) võrra tänu valgustussüsteemide uuendamisele ja selle kasutamise pidevale jälgimisele.
Lisaks on valla praegused eesmärgid suunatud elanike aktiivsele kaasamisele keskkonnakaitsesse. Vald on korraldanud kohalikele elanikele suunatud kogukonnakoolitusi bioloogilise mitmekesisuse säilitamise, looduspõhiste lahenduste ja kodumajapidamiste tasandil keskkonnasõbralike võtete teemal, et suurendada kohalike elanike teadlikkust. Vallas on rajatud bioloogiliselt mitmekesiseid lilleniite kaasates kohalikku kogukonda. Bioloogilise mitmekesisuse parandamise töö kulminatsiooniks oli Pärnu jõel lammutatud Sindi paisu veeala ümberkujundamine sporditaristuks koos integreeritud looduspõhiste lahendustega.
Koostöö parema tuleviku nimel
Pärast Sindi seltsimaja külastamist suundus Enercracy projekti konsortsium põhja poole naaberomavalitsusse Põhja-Pärnumaale Sopi-Tootsi tuuleparki, et tutvuda Baltimaade suurima hübriidpargiga. Park toodab hinnanguliselt 750 GWh rohelist energiat aastas. Enefit Green juhatuse liige ja tegevjuht Innar Kaasik kirjeldas oma ettekandes hübriidpargi arendamise viise ja sellega seotud kogukonna kaasamist.
Enercracy projektipartnerid külastamas Enefit Green tuuleparki (foto: Kirils Gončarovs)
Selleks, et kohalik kogukond saaks märkimisväärsest energiaprojektist otseselt kasu, loodi kogukonnahüvede süsteem, et hõlbustada kavandatud lahenduste aktsepteerimist kogukonna poolt. Näiteks praegu ehitatakse uut kohalikku teed läbi hübriidpargi, et lühendada kohalike elanike teekonda Tallinna suunas üle kümne kilomeetri. Lisaks saavad nii kõik tuulikutest kahe kilomeetri raadiuses asuvate elamute omanikud kui ka vald lisatasu. Praeguseks on välja töötatud võimalus otseühenduseks kohalike energiatarbijatega, et edendada kohalikku ettevõtlust. Enefit Green teeb ka koostööd erinevate Pärnu ja Kuressaare kutsekoolidega, et rahuldada Eesti tuuleenergeetika sektori tööjõuvajadust. Välja töötatud lisastiimulid, kogukonna kaasamine ja töörühmade tegevus on loonud tugevama sideme erinevate osapoolte vahel ning viinud suurarendajate huvid ja kogukonna vajadused kooskõlla. Loodud tegutsemisraamistik võib edaspidi toimida mudelina ka mujal kogukondade ja omavalitsustega tehtava koostöö puhul, et luua suuremahulisemaid energiaprojekte, millest saavad kasu kõik.
Kliimakeskne haridus
Viimase õppevisiidi objektina külastasid Enercracy partnerid Pernova Hariduskeskust, mis on fenomenaalne näide kogukondlikust hariduskeskusest, mis rakendab ja katsetab uuenduslikke ehitus-, energia- ja infrastruktuurilahendusi. Hariduskeskus asub Pärnu linnas tihedalt asustatud linnaosas, mistõttu on hariduskeskuse ümber välja arendatud haljasala ümbruskonna elanike jaoks ka sagedasti kasutatavaks pargialaks. Mitmed territooriumil asuvad pingid on varustatud laadimisjaamadega, mis kasutavad ainult katustelt saadavat päikeseenergiat. Hiljuti valmis hariduskeskuses välisõppeklass, mille ventilatsioon toimub täielikult selle katusel asuvate horisontaalsete tuuleturbiinide abil. Suhtlusest hariduskeskuse esindajatega selgus, et kuigi nime poolest esindavad nad hariduskeskust, siis tegelikult näevad nad oma rolli palju laiemalt – kõige uuemate energiatehnoloogiate katsetamisplatsina.
Enercracy projekti konsortsium kuulamas Pernova Smart Parki esitlust (foto: Kirils Gončarovs)
Kokkuvõte: suurepärane eeskuju järgijatele!
Õppevisiidi ajal koorus selgelt välja külastatud uuenduslike objektide ühine joon. Eestvedajad rõhutasid igal sammul soovi olla eeskujuks ja saavutada oma tegevusega kogukonna jaoks suuremat kasu. Seega on kogukonnakeskse puhtamale energiale ülemineku soodustamisel oluline luua kõik tingimused elanike osalemiseks ja vastutustunne ümbritsevate inimeste suhtes. Julgustame kõiki jagama oma lugusid ja näiteid algatustest ning inimestest, kes aktiivselt ja pühendunult edendavad üleminekut puhtamale energiale kohalikul tasandil!
Enercracy projekt käivitus edukalt Pärnus
15.-16. aprillil 2025 kogunesid kaheksa Enercracy partnerorganisatsiooni (sh Tori Vallavalitsuse) esindajad Pärnus toimuvale projekti avakoosolekule. Üritusel osalesid ka Interreg BSRi seirekomitee ja programmi ühissekretariaadi esindajad, eesmärgiks tutvuda konsortsiumiga ning anda ülevaade eduka projekti elluviimise ja aruandluse nõuetest.
Enercracy projektipartnerite grupipilt © Foto: Kirils Gončarovs
Kohtumine algas Tartu Regiooni Energiaagentuuri direktori Martin Kikase tervitussõnadega. Ta rõhutas riikidevahelise koostöö kriitilist rolli ja energiasüsteemide demokratiseerimise tähtsust. Enercracy partnereid tervitas ka Interreg BSRi seirekomitee esindaja Eestis Margarita Golovko, kes rõhutas koostööprojektide olulisust ning väljendas heameelt, et projekti juhtpartneriks on Eesti organisatsioon.
Tervituskõnedele järgnes põhjalik arutelu projekti aruandluse üle. Marina Kisljak ja Lukasz Korpal ühissekretariaadist andsid täieliku ülevaate nii projekti tegevus- kui ka finantsaruandluse põhinõuetest ja reeglitest. Lisaks lepiti partnerite vahel kokku Enercracy projekti igapäevased siseprotseduurid, et tagada partnerite sujuv koostöö.
Avakoosoleku järgnevate tundide jooksul käsitleti iga tööpaketi (edaspidi WP) üksikasju. Inga Kreicmane, Zemgale Regiooni Energiaagentuuri direktor ja WP1 juht, algatas arutelu energia- ja kliimakavade meetmete näidiskataloogi väljatöötamisega seotud tegevuste üle. Selle kataloogi eesmärk on hõlbustada prosumerismi, energiakogukondade ja taastuvenergia arendamist kohalikul tasandil. Ühiselt leiti, et väga oluline on luua selged lähenemised eri sidusrühmade jaoks, ning korraldati ajurünnak võimalike meetmete esialgse loetelu koostamiseks.
Tööpaketi 1 tegevuste tutvustus Inga Kreicmane poolt © Foto: Kirils Gončarovs
Seejärel tutvustas Evilina Lufti, Green Net Finlandi projektijuht, WP2 tegevusi. Arutelu keskendus viie omavalitsuse eelseisvale energia- ja kliimakavade väljatöötamisele ja ajakohastamisele, juhindudes ettenähtud mudelkataloogist. Projekti konsortsium tutvus konkreetsete omavalitsustega, kus mudelkataloogi piloteeritakse, ja üheskoos avaldati heakskiitu seoses nende viie omavalitsuse märkimisväärse kogurahvastikuga, ligikaudu 352 000 elanikuga, keda Enercracy tegevus mõjutab.
Viimasel sessioonil keskenduti WP3 tegevustele, mida juhtis Jakub Karp, projektide peaspetsialist Rzeszówi Regionaalarengu Agentuurist. Keskenduti projekti tulemuste ja tegevuste levitamise plaani kujundamisele ja sidusrühmadega parema suhtlemise võimaluste kindlaksmääramisele, et tagada projekti tulemuste edukas teavitamine laiemale ringile. Konsortsium arutas partnerite esialgset panust olemasolevatesse levitamis- ja teabevahetustegevustesse ning tunnistas vajadust laiendada olemasolevaid võrgustikke ja leida uusi võimalusi erinevate sidusrühmadega suhtlemiseks. Avakoosolek lõppes väikeste rühmade töötubadega, kus arutati iga tööpaketiga seotud põhiküsimusi.
Rühmatöö © Foto: Kirils Gončarovs
Teisel päeval tegi projektikonsortsium oma esimese õppevisiidi Pärnumaal, et tutvuda Tori valla tegevustega ning Pärnu maakonnas tehtavate jõupingutustega energia üleminekul. 16. aprillil toimunud esimesest õppevisiidist saadud väärtuslikke teadmisi käsitletakse aga järgmises artiklis.
Kärt Linder
Keskkonnanõunik
(Puhkus 25.-26.06) Keskkonna, jäätmehoolduse arendamise ja keskkonnakaitse valdkonna koordineerimine, keskkonnajärelevalve, kliimakava, keskkonnaprojektid
Kõrgharidus / keskkonnakorraldus
(Puhkus 25.-26.06) Keskkonna, jäätmehoolduse arendamise ja keskkonnakaitse valdkonna koordineerimine, keskkonnajärelevalve, kliimakava, keskkonnaprojektid
Viimati uuendatud 07.05.2026
