Haabjakoda tegutseb ajaloolises pritsumajas, mille Tori vallavalitsus andis mullu haabjakogukonna kasutusse. Kui esimesel tegevusaastal sai külastusi teha ettetellimisel, siis tänavu on haabjakoda suvekuudel avatud regulaarselt kolmapäevast pühapäevani kell 12–18.
Tori vallavanem Lauri Luur tõi hooaja avamisel esile, et sellistel algatustel on oluline roll kohaliku loo hoidmisel ja edasi andmisel. „Haabjakoda annab võimaluse tuua Tori jõeäärne ajalugu ja oskused inimestele lähemale ning hoida need elavana ka tulevikus,“ sõnas Luur.
Haabjakojas saab tutvuda näitusega ühepuupaatide traditsioonist Eestis ja Lätis, kuulata lugusid haabja ehitamisest ning jälgida selle protsessi ka kohapeal. Lootsikumeister Aivar Ruukel kirjeldab haabjakoda paigana, mis ühendab töökoja, näituse ja kogukonna – koht, kus vana oskus on jätkuvalt kasutuses.
Lisaks näitusele toimuvad haabjakojas laagrid ja õppeprogrammid ning külastajatel on võimalik broneerida haabjasõit Pärnu jõel.
Haabjaehitusel on pikk ajalugu. Sajandeid olid veeteed siinsete inimeste peamised liikumisvõimalused ning ühepuupaat on üks vanimaid paadivorme. Soomaal on see oskus säilinud meistrilt õpipoisile edasi antud teadmisena ning kuulub UNESCO vaimse kultuuripärandi nimistusse.
Haabjakoda on osa Tori valla laiemast elukeskkonnast, kus loodus, pärand ja külastuskogemus on omavahel seotud. Külastust saab siduda ka teiste piirkonna paikadega – läheduses asuvad Tori põrgu, hobusekasvandus, Eesti sõjameeste mälestuskirik ning Pärnu jõeäärne loodus. Nii kujuneb ühest külastusest terviklik kogemus, mis iseloomustab Tori valda laiemalt.
