Aja jooksul on tori hobuse roll ühiskonnas muutunud – kunagisest tööloomast on saanud hinnatud partner spordis ja vaba aja tegevustes. Just see kohanemisvõime on aidanud tõul püsida. Samas on hobuste arv vähenenud ning tõu säilimine ei ole iseenesestmõistetav. Seetõttu on hobusekasvanduse fookuses kogu tori tõugu ümbritsev teadmine ja traditsioon ehk aretuskultuur. Nüüdseks on tori hobuse aretuskultuur kantud Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse, mis on esimene samm UNESCO nimekirja suunas.
Tori hobusekasvanduse hobumajandusjuhi Agris Juhkovi jaoks ei ole hobustega tegelemine pelgalt töö, vaid kutsumus ‒ hobused on talle südame külge kasvanud juba lapsepõlvest, mil sai kõik koolivaheajad talus veedetud. Tänaseks on Juhkov hobumaailmaga seotud olnud üle 20 aasta. Tori hobuse aretuskultuuri UNESCO nimistusse viimine on tema sõnul pikk protsess: „Me valmistame ette avaldust ning kui kõik läheb plaanipäraselt, esitab riik selle UNESCO-le 2027. aastal.“
UNESCO nimekirja jõudmine on ühtaegu nii tunnustus kui vastutus. „Väga oluline on nii aretajate koostöö kui ka kogukonna toetus,“ selgitas Juhkov. „Kogukonnal on selles protsessis tähtis roll – see tähendab huvi tundmist, kaasa mõtlemist ning vajadusel ka oma arvamuse ja toetuse väljendamist.“ Kuigi hobused ei kuulu meie kõigi igapäevaellu, on tori hobune osa meie ühisest identiteedist ja iga eestlane võiks olla uhke, et meil on oma tõug, leiab Juhkov. „Meie väikese rahva kohta on see suur asi.“
Tori piirkonna jaoks on tegu märgilise tunnustusega. Kuna UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja kuulub juba Soomaa ühepuulootsiku ehitamine ja kasutamine, tähendaks tori hobuse aretuskultuuri lisandumine seda, et ühe piirkonnaga oleks seotud koguni kaks rahvusvaheliselt tunnustatud pärandinähtust.
Kevad toob Tori hobusekasvandusse mitmeid sündmusi, kus seda ainulaadset pärandit saab lähemalt tundma õppida. 10. aprillil toimub konverents „Kuhu oled teel, tori hobune?“, kus arutletakse tõu olukorra, tuleviku ja aretuskultuuri säilitamise üle. Päeva jooksul astuvad üles mitmed valdkonna eksperdid ning käsitletakse nii hobuste tervist, aretust kui ka UNESCO teekonda. Olulisel kohal on ka arutelud, kus otsitakse vastuseid tori hobuse tulevikku puudutavatele küsimustele.
25. aprillil toimub Tori hobusekasvanduses lahinguteeninduspataljoni aastapäev. Tegemist on avaliku sündmusega, kus saab näha sõjatehnikat, osaleda erinevates tegevustes ning maitsta sõdurisuppi. Samal ajal on avatud ka hobusekasvanduse muuseum ning toimuvad hobusõidud.
1. mail on traditsiooniline Täkupäev, mis on üks olulisemaid sündmusi Eesti hobuste aretusega tegelejatele. Osalema on kutsutud kõik Eestis registreeritud hobusetõud. Päeva jooksul tuuakse kokku tõu täkud ja nende kandidaadid, et tutvustada aretustöö tulemusi ning anda ülevaade tõu hetkeseisust. Sündmus pakub huvi ka laiemale publikule, sest lähedalt saab näha tõu parimaid esindajaid. Päev kulmineerub õhtuse kontserdiga Tori ratsamaneežis.
Kõik huvilised on oodatud Tori hobusekasvandusse – avastama ja väärtustama meie oma pärandit.
